laupäev, 13. november 2010

Mardilaat 2010

Ajalugu on ikka hea.Üldiselt oleks mul peaaegu jäänud sel aastal Mardilaadal käimata. Neljapäeval oli muud tegemist ja reedel samamoodi, Ning laupäevahommik kohtas mind hoopis Viru tänaval, nagu ikka. Aga pärast arvas tirts, et tema on aasta otsa oodanud ja nii me ikka läksime sinna ka. Pealegi, traditsioonid, traditsioonid. Näiteks 2009 arvasin ma nii. ja 2008 käisin lausa 2 korda.ning 2007 oli hoopis mingi teine elu. Enne veel 2006, 20052004. Varem vist ei bloginud?
 Hästi palju pilte leidsin hoopis siit blogist, hea vaadata, mõnda asja ei osanud ise tähelegi panna. Mõnda asja olin muidugi sada korda enne ka näinud, aga hea oli näha, et siiski on tegeldud ka tootearendusega ja kõik käsitöömeistrid ei tee sama asja sada aastat. Kuigi, kui see müüb endiselt hästi, siis võib ju teha ka ja mõned teevadki. Mõned meistrid olid täitsa uued ka, aga tänaseks on juba tekkinud paar käsitöökaubamaja, kus parem osa Mardilaadast müügis on, seega suht vähe on võimalik üldse üllatuda.

Nüüd ma imetlen oma uutmoodi käevõru, mille kohta arvati küll, et imelik on kanda lõnga ümber käe, aga no see pole mingi "lihtsalt punane lõng" nagu madonnal. See on Monika kedratud ja kunstilisse vormi valatud punase-roosa-pruunikirju läikivkare. Natuke krupsuline ja keerdus. See Loovala mõjub vist lõngale ka. Ja lõng mõjub minu randmele, sinna sisse on küllap pandud hästi palju hingesoojust. Ühte sama sooja käsitsi kedratud peenikest villast valget näppisin ka, aga ostuotsus jäi tegemata. Selllest saanuks imelise pitssalli. Nojah, keegi võiks siit mõned lõngad eest ära kududa enne.
Selgub, et see toode, see käevõru, sai laadal parima toote auhinna, ma ikka oskan õige asja välja valida! Aga tõesti, selles väjendub ühtaegu nii ehteline väärtus kui lõnga ilu, tervistav toime kindlasti ka, ning samas veel on see kõik käsitsi tehtud. Super ju.

Mida aga endiselt ei leia ja võib-olla saaks tellida küll, aga noh, kahe paari pärast väga ei rabele, kuid selline nišikas kaup, on täistikkimata peenvillased sõrmkindad. Jaah, ma siiski leidsin ühed, aga neil olid augud sisse kootud. Augu kõrvale muidugi saab ka tikkida, ja ma teengi seda nüüd ja kohe. Ning rahvuslikke helkureid ei hakanud ka rohkem silma, kui ühed märgid, need on head suured küll.

Ja pärast tegin kodus veel apesini-šokolaadi seepi ka, sest ikka mingi hea ja omamoodi tunne tuli seal sisse.

1 kommentaar:

Koduhaldjas ütles ...

noh, ei jõudnudki mina sinna seekord. aga hea lugeda ja kui pildid vaadatud- siis poleksi nagu puudunud :)