laupäev, 26. märts 2011

loll pea on jalgade nuhtlus

Kleidiõmblejal ja kleidiõmblejal on ikka vahe. Lõikasin kõik kenasti välja, mõtiskledes küll, et miks seljatükil on rinnasissevõtuvoldid ja miks ta on teistest 5 cm pikem määratud, aga noh, kui peab siis peab ja äkki on mingi udupeen konstruktsioon, millest mina tobu lihtsalt aru ei saa. Sest mis õmblik mina nüüd. Mis siis, et teismeeast alates mitukümmend aastat kehakatteid õmmeldud sai, kui oli vaja, siis ikka ja kandsin ka. Isegi ühe voodriga mantli ja jaki olen õmmelnud ju, muust pudi-padist rääkimata. Vahepeal tuli väike vahe sisse, aga nüüd paistab, et tuleb jälle teema üles võtta, et oma maitsele vastavaid asju saada.Aga ajad on ju muutunud ja äkki lõiked ka?pealegi oli kirjas, et spetsiaalselt minusugustele kohandatud ja nii...

Seljatükile niisiis voldid sisse traageldatud ja mõtiskletud, miks ometi õlasissevõtuvolte ei ole. Küljejoone puusakurvi looked esi ja tagatükil  läksid ka kõik imekenasti kokku. Tegin ise õlale sobivas pikkuses voldid ja kõik tundus kompu. Kuni selgaproovimiseni. Igaks juhuks, enne õmbluste pressimist, et äkki peab kuskilt miskit harutama. Esimene pool oli jumalik, taga aga väike kummaline  kottis kuhilas. Mõtlesin, et no ju mul on siis nii ebastandartne selg, et tuleb ikka rohkem sisse traageldada. Naljaviluks ajasin tagurpidi selga. Väga paras oli. Nagu peakski nii olema. Aga mul ju hõlmiklõikeline, seda ikka päris tagurpidi ju selga ei pane.

Kus aga õmblemises mingi häda, seal helistan mina ju Ingridile. Kes lahkelt oli nõus asja üle vaatama, homme. Mitte kohe, hilisel õhtutunnil. Ei lubanud rohkem midagi pressida ega lõikuda ka. Pakkisingi koli kokku ja mõtlesin rahulikult järele, et tuleb tore pühapäev.
Aga kas ma siis sain rahu? Kirusin endamisi vastikut lõikelehte, kus kõik asjad on ühte värvi, ühesuguste joontega ja üldse väga raskesti üksteisest eraldatavad. Sinna on ju nii lihtne väike viga sisse teha. nagu kudumisõpetusessegi. Hinge aga puges kahtlus. Millise kleidi lõiked siis sassis on. Joonistasingi lõikejooned värviliseks. 

Loo lõpp on loogiline. Enne mõtle, siis ütle. Üheksa korda mõõda, 1 kord lõika ja need teised vanasõnad.
Olnuks riiet rohkem, saanuks kaks kleiti. Nüüd tulid ikkagi käärid appi ja imeliselt istuv esitükk muundus siiski kiirelt seljatükiks. Aga kuna see lõige siiski nii hästi istus, siis on mul nüüd varsti jälle vist riidepoodi asja.

3 kommentaari:

KK ütles ...

See lõigete kribukrabu on üks häda ja viletsus! Isegi kui mul kord sajandis peaks tulema õmblemiseisu, siis on mul see kadunud kohe peale lõigete võtmist. Miks see asi peab nii keeruline olema :D

Terje ütles ...

jah, lõikelehti on ikka väga erineva kvaliteediga. Koonerdamine ei ole kokkuhoid, ka siin mitte.

Anonüümne ütles ...

nonäedsiis, ei jõudnudki täna . aga homme olen olemas, kui vaja. helista ikka ette :)
ingrid