Mütsihooaeg

Kõigepealt oli lõng. Karvane ja mõnus, Novita Teddy, sellist enam ei tehta. Vahepeal oli ta üks mummuline kaelus, aga viimasel ajal ma olen hakanud vanu mõttetuid asju või neid, mida millegipärast on mitu, üles harutama. Või siis poolikuid ümber mõtlema ja see oli just üks poolik mõte. Umbes sall, aga ehki ilus, ei sobinud õieti.

Mummuosa ma nüüd harutasin üles ja oh, kui palju lõnga sisaldavad mummud! Sellest sai üpris suure mütsi. Ma kudusin siis nii kaua, kui lõnga jätkus. Midagi lihtsat nagu palmikud.

Siis haarasid mütsi Erika kuldsed käed ja mingist suvalisest paelast sündis hetkega kaunis lilleõis. Ja nupulise mütsi pani ta ka hoopis teistmoodi, glamuurselt pähe

Aga valgele mütsile sobisid igasugused lisandid. See siin üks näide paljudest ja lõpuks läks ta välja ikkagi hoopis ootamatu prossise lisandiga. Nagu müts ise polekski juba lisand vaid kunstiteos.