Mina lihtsalt koon ja tikin. Ja heegeldan ka. Ja siis vaatan, kuidas tuul võilillelt seemned lendu puhub. Aeg läheb kuidagi omasoodu ja elu ei ole enam ammu sotsialistlik võistlus. Ehki üllatab endiselt igal sammul.
pühapäev, 4. detsember 2011
Ruudulised kindad
Sellelt Mardilaadalt, kust kuue euroga käpikuid ei müüdud, ostsin ma oma suurele lapsele karvase mütsi. Mis oli hoopistükkis halli-lilla ja valge ruuduline. Väljastpoolt siis. Ma olin peaaegu kindel, et sellega sobivate ruuduliste kinnaste kudumine on palju raskem. Ja kirikinnaste kudumine võtab ika oluliselt rohkem aega, kui mulle seda antakse.
Aga ma ei saanud ju ka lihtsalt tavalisi kindaid teha, Randmeosa tuli teistmoodi, ka ülejäänu on sedamoodi, midamoodi ma pole varem teinud.
Kindlasti head kindad detsembrijalutuskäigule viimiseks. Detsember, kus pole lund ja orasepõld on sama roheline kui meie õuemuru vajab sellist õhukest kinnast - need said ju suht-koht ühekordsed.
Tänu pahempidistele ridadele paistavad parempidised ruudud vähe välja. Ja see pidigi nii minema, sest tüdruk arvas, et hall võiks olla valdav värv. Rahvusmustrilised kirikindad teen vist ikkagi ka ja mitte nii tumedaid.
Teemasse:
käsitöö ja mina
Telli:
Postita kommentaarid (Atom)
0 märkust:
Postitage kommentaar