teisipäev, 24. jaanuar 2012

On läinud aastad

Vahepeal on möödunud see tähtis päev.  2004. aasta jaanuarist on säilinud selle blogi esimene postitus. Olid ajad.
Samas, ega see polnud niiväga esimene midagi, vähemalt pool või kolmveerand aastat tegin ma sedasama tollal populaarses Kolhoosis. Seda keskkonda vist polegi enam? Iga asi lõpeb ükskord otsa. No igastahes oli Vardamoori jagamiseruum vist eesti esimene käsitööblogi, vähemasti avalikult tollal küll ühtegi kuskil teada ei olnud. Nüüdseks on neid muidugi igasuguseid, igal pool ja üks parem kui teine. Kahjuks nö peavoolumeedia sedalaadi meediume suurt ei tunnusta, kui blogipidaja just EKA vm tähtsa asutusega seotud ei ole ja ka blogimaastiku hindamisel koduperenaise käsitööblogisid puudutatakse pigem iroonilise näitena. Käsitööajakirjandus elab ka kuidagi autsaideri elu, aga samas - on lahe, et elu on internetis ja selelst saavad osa need, kes seda vajavad. Ja need oskavad ka hinnata. Laiema avalikkuse harimise põld paraku on söötis ja ilmselt kulub veel paar põlvkonda naisi enne kui selles osas midagi muutub.

Aga blogi ongi ju rohkem enda jaoks. Või siiski? Eks ma olen ka vahel pettunud olnud, kui kommentaare üldse ei ole ega tule. Et kedagi ei huvita. Aeg edasi, siis ei huvita ennast ka varsti. 2003 oli tunne, et ma olengi ainuke imelik friik, eriti teisi käsitöölisi ei tundnud ju ka. Tasapisi tutvusime, on olnud muresid ja rõõme, upe- ja kukerpalle, suunamuutusi ja tagasipöördeid. Kuidagi on nii juhtunud, et kõikjal, igas grupis on vähemalt üks tuttav, kellele ka reaalis tere öelda, ehki ma ise nagu ei tunne end ühessegi õieti kuuluvat  (a la foormite kaupa liigitumine või mingid kursused nagu rahvakunstiklubi või Käsitööga tööle). Ja isegi kui migi hetk nagu oleks, siis on tulnud tagasilöök ja kapseldumine. Ikka veel ei oska ma ka koduselt suhtuda foorumielusse, ma ei ela neis vaid sukeldun vahel harva ning tunnen allergiat sealse keelekasutuse vastu: hõikan siin teemas ka, piilun blogisse, teemaalgataja, kooskudumine tähtaja ja reeglite alusel... on need väljendid, mis tunduvad ebaloomulikud. Lisaks veel see, et kirjasõnas saavad enamik mõtteid kuidagi räigema tausta ja iga lugeja loeb omamoodi ega saa kõrvale ette kujutada inimese leebet hääletooni või olekut.  Erinevad lastetoad ja huumorimeel, aga paraku on aeg-ajalt olnud väga vähe tolrerantsust või mõistmist.

Eks kapseldumine kajastub selleski blogis siin, vahepeal läks suur aur pisipojale (2005) ja kõik muu selle kõrval oligi tähtsusetu. Nüüd olen ise ka juba suureks kasvanud. Siia on jäänud ainult käsitöö, palju isiklikku kustutasin üks hetk hoopis ära.
Mingeid iseäralikult haaravaid käsitöiseid väljakutseid ei tunne enam.  Vahepeal oli, see disaineri jooniste järgi asja väljamõtlemise projekt. Aga kuna see kõik sattus kokku ühe elu keeruliseima ajajärguga, siis ei saanud tollestki vast täit rõõmu tunda. Ja väljundi kvaliteet ei sõltunud ka minust, pigem tekitas see natuke meelehärmigi. Ehk on suurimaks väljakutseks praegu hoopis oma põhitööga hästi hakkama saamine, selle oskuse uuele tasandile viimine ja teooria (milles ma ju tugev olen) praktikasse rakendamise oskus. Atesteerimise eksam tuleks ära teha, teadmisi ja oskusi tuleb arendada. 

 Ja lapsed muidugi ka. Ühega tuleb ikka õppida õppima, teine tahab lihtsalt rääkida ja arutleda ja emotsiooni jagada, kolmanda keerulisimad ajad on veel ees. Ma ei saa põhjuseks tuua ka seda, et oh, majapidamise korrashoidmisega on palju vaeva ja selle kõrvalt ei jõuagi suurt midagi. Majapidamine on asi, mis toimib iseenesest. Üksvahe ma ju võisin ette kujutada, et oh, kus ma nüüd olen vinge käsitööline ja ihaleda selle tunnustuse järele. Tundub et see aeg on siiski pöördumatult möödas.

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma käin küll mõnikord lugemas, mida huvitavat Sa teed!:)...kommenteerin kahjuks vähe:P
Soovin Sulle edu ja jaksu edaspidiseks, mis iganes Sa ette võtad!!
Ruth Tartumaalt
p.s. Kunagi sain Sult head nõu kitsepiima seepide kohta:)

Terje ütles ...

Aitäh Ruth

Liina ütles ...

Mina kohal eriti ei käi, loen Readerist. Minu jaoks oled sina üks esimesi käsitööblogijaid, keda ma lugema hakkasin. Muutumised ja arengud elus on minu arvates loomulikud ja põnevad. Mulle tundub, et blogid on Facebooki ja twitteri ajastul muutunud justkui vähem populaarseteks. Eks seegi mõjutab kommenteerimist. Ma hea meelega loen heade inimeste igasuunalistest mõtetest. Jõudu jätkamisel

Krentu ütles ...

Sa lõid mind oma aususega praegu pahviks....

Cranberry ütles ...

Käin ikka lugemas, kommenteerimise osa on tagasihoidlik. ...näib, et blogosfäär hakkab tahaplaanile jääma (vähemalt minu puhul...)

Terje ütles ...

Tänud,
ma ise loen küll ka endise, vaat et kasvava huviga igasuguseid blogisid, nii käsitöö kui muiduelu, aga kommenteerima ei kipu samuti :(. samuti paistab, et vanad kirjutajad loobuvad järjest või teevad seda üha harvemini.
Krentu, see kindlasti ei olnud eesmärk ;)

X by Leina Neima ütles ...

Nuvott, olen isegi sama teed läinud, et loen postitusi enamasti kiirelt Flipboardi kaudu ja siis mõtlen, et lähen hiljem sinna ja tänna ja kirjutan kommi ka, aga.. elu tuleb peale ja - ei kirjuta!

Igal juhul vastupidavust ja loominulist tuld sulle - "veebidinosaurusele"!

Anonüümne ütles ...

tugev käepigistus pikaealise toimiva blogi puhul! minu blogi on küll totaalses unaruses. uued tuuled nüüd, kus minugi üleskirjutisi aegajalt võib kohata: http://folkboot.ee/2011/11/hooaja-lopuvoistlus-29-10-2011/

ingrid

Terje ütles ...

OO, Ingrid!! Peale suurepärase laevakapteni peitub sinus ka imeline sõnasepp.

Anonüümne ütles ...

tagasihoidlik aitäh!
I

Leekpea ütles ...

Kena postitus. Olen ise ka sageli mõelnud selle peale, et ega eestlane naljalt head sõna maha ei jäta. Kui mingi asi on kena, siis ta on pigem vaikib kui kiidab tegijat! Kahjuks see on nii, tean seda omast käest!

Vaadates näiteks ameerika või vene blogisid, siis seal emotsioonidega kokku ei hoita. Väga paljud leiavad aega kasvõi kaks sõna kirjutada.

Mina loen blogisid readeri kaudu ja sinu blogi mulle meeldib. Soovin sulle edu, tee ikka jätkuvalt huvitavaid töid ja pildista neid ning riputa siis meile vaatamiseks üles.:)