laupäev, 25. veebruar 2012

nagu kindaid vähe oleks ja kohe tuleb ju kevad ka

Algab kõik jälle kunagi ammusel ajal, once upon a time... kui usin vanaema kudus lapselapsele kindaid. Ei, teglikult olin ma siis juba päris suur juba, arvatavasti oskasin seda isegi, aga no kas siis teismelisel on sellist mõtet, et ise endale kindaid kududa Ikka  tekivad nad kuidagi teistmoodi. Vanaema vist ikka kudus mullegi ilusaid kirikindaid. Ema kudus kindlasti. Vaevalt me neid poest ostsime. Ükskord aga hakkas Läänemaal levima üks uus kindamuster. Või sokimuster. Praegu vaadates sobiks milleks iganes. Ma isegi arvan, et eks ta kuskilt Burdast leiti.
Oli jah natuke teistmoodi. Vanaema kinkis mulle sellised, valgest lõngast. Natuke lühikesed, natuke liiga kitsa pöidlaga. Käes kandmiseks ebamugavad. Aga taskus küll ja sestap nad säilisid hästi. Mingi hetk vast paar aastat tagasi avastasin nad uuesti ja proovisin uuesti kanda. Ikka olid kitsad, ikka oli pöial lühike ja kitsas. Aga ilus muster oli ometigi ja anaema kootud täiesti terved kindad. Ei visanud ikka ära, ma olen üldse kehv äraviskaja. Eriti mis mälestustesse puuutub.
Siis aga tahtsid mu juures elada koid. Needamad hirmsad õudu tekitavad elukad, kes on suutelised hävitama virnade viisi villa. Nad leidsid üles palju seismajäänud asju. Vanutatud kotid, hulgi talvekindaid, salle, mütse ja mänguasju. Aasta pärast saigi kapid tühjemaks. Ka vanaema kootud kinnastega polnud suurt peale hakata, ka mustrit ei suutnud ma sealt maha lugema hakata, tundus kuidagi überkeeruline Ja olingi leppinud mõttega, et ega enam selliseid kindaid ei koota. Aga ühel ilusal päeval taaskord käsitööblogimaailma sukeldudes leidsin sama mustriga kindad kootud. Ja viite mustrile samuti. Seal küll sokkidena, aga seda parem. Ja nii lihtne muster oli. Vardad sisse ja üks saaremaa villane valge kera kinnasteks. Tipu kokkuvõtmine läks ebatraditsiooniliselt ja ümmarguselt, sest ega see muster nüüd mingi traditsiooniline ei olegi. Aga üks mälestustekilllukene jälle elavdatud.
Vardad nr 2,5, lõng: saaremaa villane.


Müsteerium Monica on kah lõpusirgele jõudma hakanud. 5 vihje valmis, ei hakanud kõiki nuppe ära kuduma, keskendun lilledele ja loodan, et viimases vihjes ilmub taas mõni lilleline motiiv, mida siis nupuliseks saaks kududa.

5 kommentaari:

marta ütles ...

:) jälle vedas!
mul on kapis ühed sama mustriga (kah valged) igivanad kindad - vanaema kootud... koguaeg tahtsin uusi samasuguseid aga mustrit ei olnud... nüüd on :)

marta ütles ...

:) jälle vedas!
mul on kapis ühed sama mustriga (kah valged) igivanad kindad - vanaema kootud... koguaeg tahtsin uusi samasuguseid aga mustrit ei olnud... nüüd on :)

marta ütles ...

mh, ma ei saa vait olla - kui ma enne kommisin puhtalt tuttava mustri nägemise rõõmust, siis nüüd lugesin postituse läbi ka ja, noo nii tuttav jutt, et lausa kõhe :)... mina ka muudkui hoidsin oma pisut kitsaid valgeid vanaema kootud kindaid ja ei lugenud mustrit, sest tundus jube keeruline olevat :) ...

eelmine komm läks topelt kogemata, rõõmust vist...

Terje ütles ...

Marta, nii toredaid kommentaare võib ikak topelt olla :)

Anonüümne ütles ...

Tõesti väga ilus muster! Aga vastu kevadet tavaliselt need kindad/mütsid ja lumesaju-sallid kipuvadki tulema. Minul küll :)

jupi