esmaspäev, 6. august 2012

Augstis Haapsalus pitsi asjus

Nii nagu Tiinagi, olen ma staazikas sallipäeval käija, ehki vist isegi natuke staazikam. Seekord oli siis tegu I pitsipäevaga, muudki pitsid olid õpitubade näol näha. Staazikaid osalejaid oli teisigi. (Pildid laenasin Drexilt tema lahkel loal, kuna mu oma pildistamisega on nagu on, ei tule õigel ajal ja õiges kohas meelde)

Aga kroonika huvides tuleb kirja panna, et oli imetore päev, sallikudumisvõistlusel osalesin, jõudes 20 sekka ning meeneks oli tore pitsimustriga keraamika. Võistluse võitis sel aastal Signe. Ta kudus nii kiiresti ja nii korralikult, et ega palju valikuid züriil ilmselt polnudki. Ja nagu paljudel muudel võitlustel, on siingi ikka esmatähtis võitja, ülejäänud kohad võib vabalt vist jätta ka välja andmata. Ei jäänud kahjuks meelde nad.

Ma ise sel aastal olin ilma pere ja lasteta ja otsustasin päeva nautida ning see õnnestus 200%, kohates palju tere ja muidututtavaid, nagu mu kõrval kudunud Helin poetas, et sa tunned ju ka kõiki....(või oli see, et ma räägin kõigiga). Võistlusmuster oli just selleks puhuks loodud ning kaunis. Raske muidugi alguses ka. Teisel käel kudunud Signe enesevalitsemine oli muljetavaldav, ehki ma tegin kõik, et teda eksitada. Tõenäoliselt sai rohkem  eksitatud Helinit, kes esimest korda ja täiesti planeerimatult kudus.

Ilm oli palav, algul paistis päike lagipähe, Heli päästis meie elu autost toodud kübaratega, aga üks hetk liigutasime laua siiski varju poole. Igastahes oli palju toredaid inimesi, plõksuvaid fotoaparaate ja imeilusat pitsi. Õpitubadele viskasin vaid kerge pilgu peale. Sest kudumiseks kulus tiba rohkem kui 2 t, viimistlemise lisaülesanne oli ka juures. Vahepeal oli aga suur soov tilk kohvi juua, tegime seda Tiinaga Rootsiturul klounihelide saatel. Kahjuks jäi koosoldud aeg ikka na napiks.
Pildimaterjali leidin palju Mustrimaailma foorumis olnud teema linkidelt: ja Facebookis ei oldud sellega ka kitsi.

Ühiskudumine oli muljetavaldav, kas oli lausa 80 registreerunud kudujat ning lisaks ju veel mõned mitteregistreerunud. Valged pingid Kuursaali kõlakoja ees täis näputöölisi. Kindlasti Guinessi rekord. Ise kudusin natuke roosat mohääri, ülejäänud tundusid kõik ilusasti viisakalt haapsalu salli punuvat.
Ja lõpu eel kutsus Helen veel pildile kokku kudujaid, kes läbi aja saanud seda tiitlit ja tehti päris mitu võtet kauni Kuursaali taustal. Päris palju oli, tundub et kahte korda ühele inimesele auhinda ei anta ikka ka. Kohvile ja koogile ma ei jäänud.
Ingridi reportaaži ja pilte aga võibki imetlema jääda.

1 kommentaar:

Heli ütles ...

Tore on pilte vaadata ja muljed kuulata!