kolmapäev, 3. oktoober 2012

Natuke rohelist pitsi

 See roheline pits sündis mohäärist. Kunagi kui Pronksi lõngapood veel Müürivahe tänavas asus ja mul rohkem vanalinna asja oli, astusin lbi õigel ajal - st allahindlusperioodil. Ehki ma olen täheldanud,et püsikliendid saavad seda ka muul ajal. Igastahes oli muude imeilusate mohäärlõngade kõrval ka see roheline. Ma olin just parasjagu värskelt mohääri armunud - üks kleit ja mõned pontsod ajakirjale võttis mu näpu ning hiljem Monika nimelist sallimüsteeriumit kuudes, see veendumus süvenes, et mohäär on täitsa ok ja ei ajagi niipalju arvu. Vähemalt mõned kvaliteetsemad ja kallimad sordid. nagu see. Ehki ma enam sordinime ei mäleta. Eriti peenike ei olnud, ja koostises oli peeneid asju.
Alguses ma tahtsin  tuntud annise nimelise räti tüüpi rätikut kududa, ainult ääremustriks nood kaunid südamed (need tunduvad olevat konkurentsitult populaarseimad viimatisest haapsalu rätikute raamatust.) aga siis kui südamed valmis olid, kadus see annise-tunne ära. Mõtlesin, et proovin midagi omamoodi ja teistmoodi ja teen mõned lilled uutmoodi, aga häbi kll, ei tundunud jõukohane neid lilli rohkem kui üks rida kududa. Nüüd nad ongi rohkem kui rida ämblikke seal. Jätkasin lihtsate kolmnurkadega  ja otsustasin kitsa, aga pika salli kasuks. Mistap järgnes kohe äärepits, uutmoodi. Kokku sai üks suur proovilapp.
Metsviinapuu on juba sügisene.

2 kommentaari:

triangel ütles ...

No nutma ajavad need ilusad sallid.

Furious Downs ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.