kolmapäev, 9. jaanuar 2013

Radikaalne sinine

Millal ma üldse viimati mingit suurt asja kudusin ja valmis sain? Ikka vist hiigelammu. Ja veel sellise, mida isegi kanda sobiks ja tahaks. Nüüd on väike garderoobitäiendus täiesti olemas.
Ja ma ei räägi siinjuures üldse suurtest pitssallidest, sest nende kudumine on lihte, sellise selgapanemiskvaliteediga asja kudumisega võrreldes. Otse ja otse ja selga proovida pole vaja, alati sobib. Silm jäi peale sellele 
punasele. Arvasin, et äkki sobiks proovida. Oli vaja suurele suurusele testkudujat. Mustrimaailma blogis reklaamiti ka, kooti koos ja üksteise võidu samalaadilist. Paljud kudusid, vähesed on valmis saanud.

Ma pole küll suurem asi õpetuse järgi kuduja, tahaks ikka omamoodi ja paremini. Aga Anna kudumid ongi suht vaba käega loomiseks sobivad. Palju on vabadust. Ainult konstruktsioon on ebatavaline, õmblused puuduvad ja alustad kaeluset. Niisiis avaldamata mustri testkudumine. Misasi see tegelikult on - kas eesmärk on leida vead üles või proovida, mis olemasoleva järgi välja tuleb? Ma pole ka väga aeglane kuduja, aga viimasel ajal eriti ei jõua ikkagi. ja nüüd kuluski ca terve kuu. Kudutunde ma küll kokku ei liitnud. Kuid testkudujalt vist eeldatakse rohkem kiirust kui kudumisprotsessi nautimist. Ma vahepeal ikka harutasin ka korralikult. On ikka oluliselt mugavam, kui esi- ja tagatükk enne kokkukudumist lõpevad ühesugusel tasemel ja jätkata saab sama mustrireaga. Sellele teadmisele jõudsin ikkagi alles siis kui järg juba varrukate juures oli.
Ja Alguses ma tahtsin ju ka teha punase. Isegi ostsin lõnga, peene kena pehme villase pronksi lõngapoest. See hunnik on nüüd kõik alles, sest proovilappi tehes oli ta ikkagi natuke liiga peenike. Vähemalt tundus nii tol htkel. Õnneks soetasin sama korraga ka sinise Indeciata alpaka, mis tundus samas suht sobiv nii jämeduse kui koostise poolest.Kudusin suurusele L, mis selga pannes on suht ok, aga samas õlal jälle vaatan, et pool mustrikorda on ikka liiast ja õlg oleks võinud kitsam olla küll. Nüüd ei saagi aru, kas probleem on minu kitsas  õlas või liiga laias kaeluses. Kuigi kaelus ei ole liiga lai vaid just paras. Seega ehk et järgmise puhul võiks peenema lõnga võtta küll. 
Pikkuses tegin ikka niipalju kui lõnga oli, mulle selline pikkus meeldib kanda. 
Pitsimuster ei ole päris see, mida mulle meeldib kududa. Ta jäi küll kergesti meelde ja mõjub k kenasti, aga tegelikult tathnuks midagi muud teha, ilmselt järgmisel korral siis.
Lõpus kohustulik pilt koeraga. Nähvits ei talu kui midagi ilma temata ette võetakse, ikka tema ka.

5 kommentaari:

KK ütles ...

Väga kena tulemus ja värv sobib hästi!

Heli ütles ...

Täiesti oma asja oled kudunud, muster küll sama, kuid kudum ikka hoopis midagi muud, kui 0 suurusel. Mulle meeldib väga see tõlgendus.

Anu ütles ...

väga lahe mu meelest. ja koer on nummik :)

Terje ütles ...

Aitäh, ja värv on ka pildi peal sama mis elus tegelikult.
ainult et alpaka ajab ikka karva kahjuks, pehme ja kerge küll, aga kandmisel on raskusi (õigemini karvu)

Muhv ütles ...

Väga hästi sobib sulle!