laupäev, 25. mai 2013

Lilleaiad - kevad

Tallinnas, Tornide väljakul. 
Kevadel on aiad õietühjad ja on vaja head fantaasiat, et ette kujutada, kuidas kõik olema saab. Kompostimulla teket pole vaja ette kujutada, see oli ühes aias  kenasti nähtavaks tehtud ja kujuneb ajas otse vaataja silme all. Koostisosad olid kirjas ja pealtnäha oleks nagu taimed kah kompostikasti istutatud. Äkki ongi

Teises kohas oli kasutatud prügikotte ja sügiseks on näha, mis seat siis kasvab. Ideed ma olen viimasel ajal pinterestis kohanud suht tihti, ilmselt on tegu tehnoloogiaga, mida siis innaaedades paljud kasutama kavatsevad hakata? Mõte pole ju paha. Aga kartulite puhul peab alguses ikka muldamise ruumi vist ka jätma. Tolles aias ja paljudes teisteski oli jäetud vaba ruum linlasele istumiseks ja nautimiseks. Ja kartuli asemel oli vist kurk. Maitsetaimede kastid olid küll imearmsad.

Enamike aedade puhul oli pildimaterjal paljutõotav. Selle aia tulevane pilt peaks väga kaunis vana puitpitsimuster olema. Praegu aimdus seda selgesti vaid peenraäärte järgi, suvel siis ilmselt lilled joonistavad mustri veel selgemalt välja. Lilleõied võiks vast mererohelised olla.

Kaks tendentsi oli, linnaaed ja tervislik aed. tervist mõõdeti siis kas ravimtaimede või vaimse rahu järgi. Linnaaiad olid suht minimalistlikus stiilis. Nagu seegi - selgelt Nõmme mõjutustega, killustikukatet pole küll veel kuskil mändide vahel näinud, aga ega ta väga pahasti ei mõjunudki.

Teine linnaaed oli potentsiaaliga kasvada väga lopsakaks. Vast tuleks suve jooksul ohtralt väetada ka, kastmisest üksi vast ei piisagi. Kui teiste aedade puhul võis aimata, et värvimäng tuleb suve poole, sis siin oli see kohe kohal tänu värvilistele pottidele. 

Ja need olid ikka suured ja neid oli palju. Ja kolmas väga armas oli too tünnidega konteineraed, millel legendi järgi ja tegelikult ka merelised mõjutused. Mitte midagi erilist, aga tünnid ja kruus mõjusid hästi Ja purskkaev oli ka. Aga kuidas sooldunud pinnast armastav merikapsas seal sügiseni hakkama saab, ei tea.

Selles minimalistlikus aias oli lähenetud väga väikeste kuludega. Vahel polegi rohkem vaja, et kena oleks. Mõnikord pole ruumigi, siis ongi ainult paar amplit ja kõik. siin need muutsid värvi, otsas valge ja lõpus tumedaim, pidi sümbolseerima siis eluratast, alates sünniga ja lõpetades surmaga. Vahepeal karjäär, rutiin, pereelu ja muu.


See aed peaks kasvama suureks ja lopsakaks, mille keskel siis see mängumajake. Ühe maja kõrval seisva männi oli torm homikuks juba maha murdnud. Sinna majja sisenemine ei olnud lubatud.

Mõnigi aed tundus  väga poolik, nagu olnuks seemneid külvatud, mis siis ikaldusid. Või tõesti tulevad hiljem ja praegu võib ju vaadelda kui tuleõnnetuse läbi teinud aeda.


Vene ajalooline lehvik aiakujunduse teljeks. Imekaunis figuuridega kaetud klaas. Lilli saab veel näha.

Valgest puidust figuure oli ka nii paariski aias, see uudne plank mõjus kõige efektsemalt olles ühtaegu nii skulptuur kui plank. 

Mustadest tõrvatud plankudest tee sümbolieerib teekonda lõpmatusse. Või oli see eikuhugi. Mecklenburg-VorpommenKui mullu olid ühes aias kosmoste ja karikakarde seas vertikaalsed värvilisest klaasist ristkülikud, siis seekord ümargused liikuvad rattad ja lillematerjal pigem püsikud. 

Tuul neid kettaid ei liigutanud, inimesed ise panid käe külge.



Kõrvuti oli paigutatud inimesi täis linnaruum-aed, meenutas pisut Ülemistel Mainori kooli taga olevat skvääri,

ja vaikne rahulik mõttekojaga rahupaigake.

Valgete puitpuudega aed sümboliseerivat tänapäeva inimeste harjumust tehiskeskkonnas olemiseks. Mõte, et ka looduses peab olema sama steriilne või mugav kui omas linnakorteris kasvab üha tugevamaks ja legend oli küll suht tabavalt sõnastatud.

Viimane oli see vanaaegne, klassikaline kadrioru pargi lillepenar. Mullu kasvasid sellel kohal kõrvitsad.

1 kommentaar:

prügikott ütles ...

Sellist asja näha ikkagi otse vanalinna müüri ääres, on suht erakordne. Müts maha kõigi ees, kes sellele üritusele kaasa aitasid. Prügikottide idee on ikkagi suht ebatavaline, ilmselt ei ole palju neid, kes julgeksid oma aias sellise idee ellu viia, aga mine tea...