reede, 24. mai 2013

Vana aja asjad

Kaunis vineerist karp vanaemaltVanaisa ise tegi selle talle kunagi, aga ehki meile räägiti küll, millal, on see mul meelest läinud. Et kas see oli see päris esimene "kihlakink" või muidu hiljem mingi oluline. Sest puust laadikuid oli veelgi, ühte ma kasutan praegu ehtekarbina.  Igastahes tegi vanaisa palju ise ja mõned puust asjad tegi ta metsas olles, st tema oli ju "metsavend" ja ajatäidet oli vaja.
Kaane siseküljel on vanaema käekirjaga laulusõnad

MInu mälestused on seotud pigem karbi sisugaJa sisu on püsinud muutumatuna tänaseni, mis on suht kummaline muidugi, aga samas võtab pisara silmanurka.
Ma olin suht väike, kui vanaema õmbluskapis sortimas käisin. Seal olid esiteks suured karbid vanade nööpidega - siis kui üks tädidest nööbivabrikus töötas, võttis ilmselt tööd koju kaasa. Nööbid olid kenasti papiribade ja tahvlite küljes (alguses vähemalt), punased, kollased, triibulised, kumerad ja kausjad, pulgakujulised ja nii edasi. Kaunid kuuekümnendate nööbid. Iialgi ei jõudnud kõik kuskile riiete ette ja mingil hetkel polnud nad enam moes ka ju. Need nööbikuhjad on kahjuks kuskile ajalukku kadunud.
Siis olid kapis vanad lõiked kalkapaberil ja lõigete võtmise ratas, selline hammasratta moodi ketasnuga ja veel igasuguseid asju, toosama õmbluskarp samuti.
Täna ma imetlen selle kergust ja elegantsi ja proportsioone, lapsena köitis sisu rohkem. Mitte et seal midagi väga hinnalist või erilist oleks olnud, aga  emal sellist ei olnud ja üldse, nõelad ei olnud asi, millega just iga päev mängida oleks lubatud. Ja siis olid seal heegelnõelad - peenikesed ja üks alumiiniumlusikast ise tehtud. Maailma mugavaim, käe järgi ja sellega oli mõnus heegeldada. Nüüdseks on suht lühikeseks kulunud, ilmselt ikkagi murdus või kulus pikkamööda ära ja vanaisa voolis uue. Ja sukasilma ülesvõtja oli ja fileevõrgu nõel ja veel mingid, millega midagi teha ei osanudki. Ja siis see ümar, puupulgast voolitud ja õõnesttaud nõelahoidik. Tegelikult ei olegi vist niiväga tähtis, mis seal sees on, või milleks mina karpi kasutada saaks, sest ma ei taha sealt midagi ära võtta ega juurde panna.
Kui siis ühe õmbluskriidi ja seebikillu, mis vanaemal ka oli seal alati, aga praegu millegipärast puudub. Kustukumm on alles, kivikõva muidugi.

Kommentaare ei ole: