neljapäev, 24. aprill 2014

Ma pole ammu vanu nõusid ostnud, saanud ega leidnud, aga nüüd  avastasin, et kevade puhul ilmselt on Ostas mõned sellised asjad pakkumisel, mis mulle õudselt meeldivad.
Üks vana neljanurgeline klaasalus näiteks on täpselt selline nagu meil ta lapsepõlves vanaema juures oli. Klaasidega riiulis, vahel kleepuvaid piparmündikomme täis ja pärast need karamellid sulasid sinna servadesse ja nurkadesse kuidagi plögaks. Mida siis välja kangutati. Aga kandik läks kaduma mingil hetkel. Nüüd vaatan, näe tükike lapsepõlve vaatab vastu. Ja kirjelduse järgi võiks täitsa sama olla, sest sellelgi on servast väike tükk puudu. On mul seda nüüd niiväga vaja?

Teine imearmas asi oli üks serviis, tõsiselt armas, mis siis, et ühtegi meenutust ei kaasne, aga kogu see olek ja kuju. selle hind tõenäolislet veel tõuseb ja tõuseb. Ehki tasse on alles vaid viis, aga miks üldse peab olema kuus?

Aga üks teine serviis toob küll lapsepõlve jälle meelde, ehki meil oli tiba teise mustriga, ja ühed kolmnurgelised võileivataldrikud olid kah lisaks. Siis see kuuekümnendate disain on lummav ikkagi. Temas on elegantsi, mis sobiks täiesti tänapäeva. Ja tundub, et need asjad ongi täna ka popid. Ehki sel viimasel nüüd ühtegi pakkumist veel tehtud pole, aga aega ka ju on.

2 kommentaari:

KK ütles ...

Seda esimest serviisi ma ka märkasin aga siis tuli mõistus koju, et kunas ma ikka nii palju inimesi vastu võtan ja eks mul on kodus omad ilusad ka juba ees :)

Anu ütles ...

oo ma ka vaatasin seda elevandiluud, ilus. teine on ka äärmiselt armas ja stiilne, mul vist on 1 selline tass olemas ja üle, pean vaatama :) ma katsun end ka alati mõistusele tuua selle küsimusega, et "on mul neid siis nii väga vaja" :) ja viimasel ajal pole midagi väga mõttetut ostnud :)